Paljud suured avastused saavad alguse ahhaa-momendist. Mis noid geniaalseid mõttevälgatusi põhjustab, seda ei oska psühholoogid selgitada.
Loovust ei erguta mitte igasugune puhkus, vaid tegevused, mis lasevad mõtetel uitama minna, näitasid Santa Barbaras asuva California ülikooli teadlased. Benjamin Baird ja Jonathan Schooler lasid 145 üliõpilasel 2 minuti jooksul välja mõelda kõikvõimalikke erinevaid kasutusviise tarbeesemetele – hambaorkidele, tellistele ja riidepuudele. Vaimupingutusele järgnes 12 minuti pikkune paus. Selle ajal jagati inimesed neljaks rühmaks. Esimene rühm sai lihtsalt lõõgastuda. Teise aeg täideti tähelepanu nõudvate tegevustega. Kolmas rühm tegutses, kuid nad ei pidanud tähelepanu koondama. Neljanda rühma liikmed ei saanud üldse puhata.
Seejärel korrati katset – kõik osalejad pidid leidma tavatuid kasutusviise neljale esemele, millest kaks olid samad, mis eksperimendi alguses.
Katsealused, kelle puhkeaeg sisustati tähelepanu mitte nõudva tegevusega, sooritasid kordusülesande teisel katsel keskmiselt 41 protsenti paremini. Täiesti uutele esemetele kasutusvõimaluste leidmisel nad sellist edu ei saavutanud. Ülejäänud vabatahtlike tulemused ei paranenud üldse.
"Uitav meel iseenesest ei suurenda loovust, vaid aitab lahendada selliseid probleeme, millega aju on juba varem põhjalikult tegelenud," selgitas Baird.
Evolutsioonilisest vaatenurgast peetakse tähelepanu hajumist kahjulikuks nähtuseks, mis takistab täie jõuga tegutsemist. Kuid California uurijate tulemus viitab sellele, et hajevil olek võib aidata keerukaid probleeme lahendada ning on ilmselt seetõttu nii laialt levinud.
Ajakirjast Psychological Science
No comments:
Post a Comment