Pages

Thursday, June 28, 2012

Kes jäävad Facebooki sõltuvusse lõksu?


Norra Bergeni ülikooli psühholoog Cecilie Schou Andreassen töötas välja skaala, mille põhjal saab igaüks hinnata, kas tema Facebooki-kasutus jääb tervislikkuse piiresse.
Selleks analüüsis uurija ligi viiesaja vabatahtliku internetikasutust, iseloomuomadusi ning unerütmi. Selgus, et liigsel Facebooki-lembusel on palju ühiseid jooni narkosõltuvuse ja alkoholismiga.
Suhtlusvõrgu-sõltuvuse hindamiseks soovitas Andresson kasutada järgmisi küsimusi, mida hinnatakse viiepallisel skaalal (1 – väga harva, 2- harva, 3- mõnikord – 4 – sageli ja 5 – väga sageli).
  1. • Kulutad palju aega mõeldes Facebookist või plaanides selle kasutamist.
  2. • Soovid Facebooki aina rohkem kasutada.
  3. • Kasutad Facebooki oma murede unustamiseks.
  4. • Oled proovinud olla vähem aega Facebookis, kuid see pole õnnestunud.
  5. • Muutud rahutuks või murelikuks, kui sa ei saa Facebooki kasutada.
  6. • Kasutad Facebooki nii palju, et see mõjutab sinu töö- ja õppeedukust.

Küsimustik sai nimeks Bergeni Facebooki-sõltuvuse skaala. 
Andreassen leidis, et kui vähemalt neljale küsimusele vastatakse "sageli" või "alati", on ilmselt tegemist Facebooki-sõltuvusega. 

Andreasseni sõnul klammerduvad suhtlusvõrku peamiselt noored inimesed. Ka ebakindlad ja ärevad kasutavad Facebooki väga tihti, ilmselt seetõttu, et neil on internetis kergem suhelda. Ambitsioonikad hästi korraldatud eluga inimesed seevastu kasutavad suhtlusvõrgustikku oma elu loomuliku osana ega muutu sellest sõltuvaks.
"Meie uurimuste kohaselt on naistel suurem risk Facebookist sõltuvusse sattuda. Ilmselt on selle põhjuseks suhtlusvõrgu sotsiaalne olemus," selgitas Andreassen.
Uurija sõnul on sotsiaalvõrgust sõltuvusse sattumine seotud ka ekstravertsusega. 
Lisaks kipuvad Facebooki-armastajate une ja ärkamise ajad olema nihutatud.

Uurimus ajakirjast Psychological Reports.

Meditatsioonist

Kas teadsid, et meditatsiooni kohta on teaduslikult tõestatud, 
et see aitab... 

  • ületada stressi (University of Massachusetts Medical School, 2003)
  • võimendada loovust (ScienceDaily, 2010)
  • parandada seksuaalelu ning suurendada libiidot (Journal of Sexual Medicine, 2009)
  • kasvatada endas tervislikke harjumusi, mis toovad kaasa kaalu normaliseerumist (Journal Emotion, 2007)
  • parandada seedimist ja tasakaalustada alumist vererõhku(Harvard Medical School)
  • vähendada südameinfarkti riski (Stroke Journal, 2009)
  • ületada ärevust, depressiooni, viha ja segadust(Psychosomatical Medicine, 2009)
  • vähendada valutaju ja parandada kogemuste kognitiivset töötlemist (Wake Forest University School of Medicine, 2010)
  • suurendada tähelepanu ja keskendumisvõimet (University of Wisconsin-Madison, 2007)
  • suurendada sinu kõige olulisemat organit - aju! (Harvard University Gazette, 2006)

Friday, June 8, 2012

Kuidas tulevad head mõtted?


Paljud suured avastused saavad alguse ahhaa-momendist. Mis noid geniaalseid mõttevälgatusi põhjustab, seda ei oska psühholoogid selgitada.
Loovust ei erguta mitte igasugune puhkus, vaid tegevused, mis lasevad mõtetel uitama minna, näitasid Santa Barbaras asuva California ülikooli teadlased. Benjamin Baird ja Jonathan Schooler lasid 145 üliõpilasel 2 minuti jooksul välja mõelda kõikvõimalikke erinevaid kasutusviise tarbeesemetele – hambaorkidele, tellistele ja riidepuudele. Vaimupingutusele järgnes 12 minuti pikkune paus. Selle ajal jagati inimesed neljaks rühmaks. Esimene rühm sai lihtsalt lõõgastuda. Teise aeg täideti tähelepanu nõudvate tegevustega. Kolmas rühm tegutses, kuid nad ei pidanud tähelepanu koondama. Neljanda rühma liikmed ei saanud üldse puhata.
Seejärel korrati katset – kõik osalejad pidid leidma tavatuid kasutusviise neljale esemele, millest kaks olid samad, mis eksperimendi alguses.
Katsealused, kelle puhkeaeg sisustati tähelepanu mitte nõudva tegevusega, sooritasid kordusülesande teisel katsel keskmiselt 41 protsenti paremini. Täiesti uutele esemetele kasutusvõimaluste leidmisel nad sellist edu ei saavutanud. Ülejäänud vabatahtlike tulemused ei paranenud üldse.
"Uitav meel iseenesest ei suurenda loovust, vaid aitab lahendada selliseid probleeme, millega aju on juba varem põhjalikult tegelenud," selgitas Baird.
Evolutsioonilisest vaatenurgast peetakse tähelepanu hajumist kahjulikuks nähtuseks, mis takistab täie jõuga tegutsemist. Kuid California uurijate tulemus viitab sellele, et  hajevil olek võib aidata keerukaid probleeme lahendada ning on ilmselt seetõttu nii laialt levinud.
Ajakirjast Psychological Science

Tuesday, June 5, 2012

Alateadvuse mõistmine ja enda heaks kasutamine

(Tekst RoosiKodu joogablogist: http://joogablogi.blogspot.com/)

Alateadvusliku meele mõistmine
Alateadvus ei väljendu mitte mõtete, keele ja sõnade, vaid piltide, helide, maitsete, tundmuste ja emotsioonide kaudu. Kui te mõtlete sõna õun, võite sisemiselt õuna näha ja ehk isegi tunda selle lõhna või maitset. See on puhtalt meie alateadvuse töö. 

Oled sa kunagi ajutiselt unustanud kellegi nime? Üritad seda meenutada ja siis äkki ilmub  see hetkega. Nimi ei olnud kadunud, see oli vaid alateadvuses. Võime küll näha inimese nägu, aga ei mäleta nähtavat keeleliselt, s.t. ei mäleta tema nime.

Alateadvus ei põhjenda, ei arutle, ei anna hinnanguid, samuti ei tee see vahet mineviku, oleviku ega tuleviku vahel. Ta on alati olemas. Paarkümmend aastat tagasi saadud trauma on endiselt peidetud alateadvusse ja mõjutab meid nii nagu juhtuks see just praegu. Paljude alateadvuslike konfliktide omamine võib sõna otses mõttes kehakaalu lisada ja kui need konfliktid vabastada, siis võid end füüsiliselt kergemana tunda.

Vaimsete ja/või füüsiliste haiguste taga peituvad pikaajalised alateadvuses paiknevad traumad või konfliktid, sest igal emotsioonil on kehale ja ajule füüsiline reaktsioon. Neid traumasid võib vaadelda aju kompuutertomograafias, kus nad on nähtavad varjude või rõngastena. Teatud kindlat tüüpi traumad mõjutavad kõigil inimestel nii aju ja keha ühes ja samas kohas.

Meele organismist eraldamine ei õnnestu aga küll kuidagi. Tõendiks on kaasaegse meditsiini ja psühhiaatria masendav edutus krooniliste haiguste ja vähi ravis. Psühhiaatrias sageli isegi ei kaaluta mõistet "ravi", leides, et haigust saab vaid kontrolli all hoida. See on kaugelt kergem ja tulusam kui tegelik sügav ravimine. Klassikalises psühhiaatrias puudub seega praktiline arusaam alateadvusest, ilmselt osalt seetõttu, et seda ei ole nii lihtne empiiriliselt tõestada.

Me elame, sest meil on võime rõõmustada
Kui asuda elama raudtee naabrusse, siis mõne nädala pärast elanikud ei märka enam rongide tekitatud müra ja hoonet raputavat vibratsiooni. Samamoodi muutub tugev ebameeldiv emotsioon mõne aja pärast märkamatuks. 

Tegelikult on see ellujäämismehhanism - selleks, et meid ei tabaks liiga palju lahendamata emotsioone ühekorraga. Need nn. elusalt maetud ebameeldivad emotsioonid ei sure seeläbi alatiseks, vaid jätkavad meie mõjutamist. Kui meil on tugev lahendamata trauma, mis sisaldab endas olukorra üle kontrolli puudumise tunnet, siis see kordab end, kui leiab aset sarnane sündmus.

Alateadvuse toime mõistmiseks on meil vaja teada saada, miks me kunagi vihastasime. Võib-olla tundsime end süüdi enesevalitsuse kaotamise pärast, mis siis moodustas algse trauma. Või me muutume depressiivseks, tundes lootusetust, ise teadmata, miks. Alateadvusel on holograafiline mälu, kus asub kõik, mida oleme kogenud. Isegi sünnieelsed mälestused on seal olemas.

Emotsioon tekib alati enne mõtet. Iga mõtte taga, milles ei ole armastust, rahu- ja õnnetunnet, asub mingi negatiivne emotsioon. Teadlikud mõtted on inertsed ja vähese võimsusega. See on mõtte taga asuv emotsioon, mis lisab sellele tugevust või nõrkust. Kui ebameeldiv sündmus läheb alateadvusse, muutub teatud alateadlik veendumus. 

Negatiivsed emotsioonid ja tõekspidamised on aga alati kurnavad. Alateadvus ei tee vahet ei enda ja teiste ega reaalsuse ja ettekujutuse vahel. Vimma hoidmine on nagu mürgi joomine, samal ajal salamisi lootes, et hoopis vihatav ​​isik sureb. Pikaajaline vimm võib põhjustada sapikive, või mis veel hullem, vähki meie seedesüsteemis.

Me võime õppida oma alateadvust muutma ja mõistma. See on lihtne, valutu, toimub hetkega ja tulemus on püsiv J. Seda viimast juhul, kui sa ikka sisemist puhastust paindliku meelega regulaarselt jätkad. 
Jõu kasutamine või vana religioosne "sunni-end" meetod tegelikult halvendab probleemi ja ebaõnnestub lõpuks alati. Kui aga vabastame need tunded, siis keha ja vaim hakkavad loomulikul viisil paranema.

Elu eesmärk ning see, kuidas alateadvuse mõistmine võib meid vabastada
Me oleme loodud süütute ja hinnalistena, meid loova väe poolt armastatutena. Me oleme jumaliku loomise (või kuidas iganes keegi seda jõudu määratleb) lapsed. Me oleme osa sellest/temast ja see/tema on osa meist. Meie loomus on püha ning ise oleme sügaval sisimas armastavad, rahulikud ja rõõmsad. Oleme seega algselt nagu puhas kullakang. Aga maises elus juhtub järjest igasugu asju ning kuldne heledus värvub siit ja sealt. Meie rõõm, armastus ja rahu kattuvad stressidest tuleneva tajumist moonutava koorikuga.

Meie mõtted otsivad pidevalt ühtainust asja... rõõmu. Me oleme olemas, sest me võime tunda rõõmu. Me ei arenda endas rõõmu või armastust, see on juba algselt olemas. See on see, mida mõtles Kristus, kui ütles, et kuningriik on sinus endas.

Võime proovida endas teadlikult rõõmu arendada, kuid piltlikult öeldes on see nagu määrdunud seina ülevärvimine. Sein tundub puhas, kuid mustus on endiselt seal all olemas. Kui meil ei ole piisavalt rõõmu, siis seepärast, et meis on veel jääke, mustust, mida mõned kutsuvad „negatiivseks energiaks“.

Me leiame rõõmu, kui vabaneme kõigest sellest, mis seda katab – olles iga hetk selles protsessis ehedad. Pahameel, viha, tagasilükkamise tunne, hirm, võimuiha, teiste kontrollimise ja juhtimise kihk jne. on need, mida nimetame negatiivseteks emotsioonideks ja mida soovime endast vabastada.

Meie maapealne elu on tehtud vaid mõnest asjast: aistingutest, mõtetest ja emotsioonidest. See on kõikide meie kogemuste summa. Aistingud tekitavad omakorda mõtteid ja emotsioone, nendeta oleks ta vaid kehaline kogemus. Vaid need viimast kaks asja lisavad olemuselt neutraalsele aistingule hinnangu.

Asjad võivad minna elus halvasti, kuid selle kõige taga on vaid meie mõtted ja emotsioonid. Varba äralõõmine ei saa kuidagi teha sind õnnelikuks, sa võid vihastada, süüdistada oma koera või end haletseda. Aga need on kõigest tundeid, mis ei muuda asjaolu, et varbal on lihtsalt valus.

Alateadvuse paremaks mõistmiseks ja sellest vabanemiseks, mis takistab õnne ja rõõmu, on mitmeid üsna lihtsaid viise – meditatsioon, looduses viibimine, visualiseerimine, koputamistehnika e. EFT, eneseakupunktuur, TRE meetodi harjutused, vabastav hingamine, kunst, aiatöö, muusika, jooga, kehateraapia või tants jms. Igale oma.

Kui oled leidnud viisi, mis sinu puhul ülihästi toimib, siis jää selle juurde, sest keha harjub ning täiustab leitud rada aja jooksul. Puhastumine muutub seeläbi üha kergemaks. Muidugi võib elus tulla ette perioode, kus oled jõudnud punkti, mil on vaja oma praktikas ja eluviisis midagi muuta. See aga toimub loomulikult, kui aeg käes. Me ei saa elada tulevikku, isegi kui teame, mis seal ees ootab, sest see ei lase meil elada olevikus. Seepärast ei peeta ka isiku olemusele mittevastavaid intellektuaalseid teadmisi arengule alati kasulikeks – kuid tead liiga palju, läheb mõte tulevikku või minevikku ja sa ei saa elada hetkes. Praegushetk on aga see, mis vabastab ja puhastab.

Nii ei peagi sa midagi rohkemat tegema kui astuma samm-sammult oma rada ja nautima iga sammu niipalju kui võimalik. Ei tasu lasta end eksitada kõrvalt antud hinnangutest -  igal on oma tee ja teise oma on võimatu täiuslikult hinnata. Püsi rahulikult ühenduses iseenda sisima olemuse ja vajadustega, mis omakorda on osake suurest tervikust ning sellisena alati kaitstud, hoitud ja armastatud J