Pages

Thursday, December 8, 2011

Mis on hullumeelsus?

„Hullumeelsus – see on korrata ühte ja sama asja ootuses saada erinevaid tulemusi.”
Einstein:)

Thursday, March 24, 2011

INIMTÜÜBID

Iga inimene on unikaalne - see tasub endale selgeks teha ja sügavale meelde talletada. Alles seejärel võib hakata tüübimaterjali edasi uurima. Vastasel juhul muudame kaasinimesed enda jaoks lihtsustatud objektideks, mida nad ju ei ole.

Milleks tüübiteooriaid siis üldse vaja peaks olema?
Need aitavad teatud sarnasuste põhjal määratut teabehulka süstematiseerida. Seeläbi on nii spetsialistil kui igaühel meist kergem aru saada, mis impulsid meid mõjutavad. Maailmapilt saab mõnevõrra selgemaks, on lihtsam mõista ennast ja kaasinimesi ning leida sobivaim väljendus- ja suhtlusviis.

Psühholoogiliste tüüpide jaotused on tinglikud ja dünaamilised, sest puhtaid tüüpe kohtab ikkagi haruharva. Oleme segu erinevatest loomujoontest ja kalduvustest, seda varieeruvas koosluses ning erineva intensiivsuse, pingestatuse ja avaldumisviisiga.

Kui tulla psühholoogilise praktika juurde, siis siin läheb ilmselgelt tarvis nii tüpoloogiaid, kui eelarvamustevaba suhtumist igasse inimesesse kui ainulaadsesse isiksusse.
Teatud meid ühendavad mustrid on aga selgelt olemas ja sellest võib kasu olla, kui neisse mitte klammerduda.

LEVINUMAD VASTUARGUMENDID TÜPOLOOGIATELE

1. Tüpoloogiad ei ole objektiivsed, sest leitavad erinevused ei pruugi olla usaldusväärsed ning nende põhjal ei saa ennustada vastavat käitumist või arengut.
2. Tüpoloogiatest lähtumine ei ole praktikas kasulik, sest ei soodusta usaldusväärset terapeutilist suhet, mis on omakorda eduka tervenemise aluseks.
3. Tüpoloogiatest lähtudes saame töötada vaid andmete ehk reaalsuse kirjeldustega, mitte vahetult kogetud reaalsuse endaga.
4. Paljusid tüpoloogiaid ei ole piisavalt või üldse mitte uuritud (samas on ka neid, mida on teaduslike uuringutega vähemalt osaliselt tõestatud).
5. Tüpoloogiad paratamatult lihtsustavad isiksuse kogupilti, sest kaart peab olema lihtsam kui territoorium, muidu poleks see kasutatav. Individuaalsus on aga ainulaadne nagu sõrmejälg.
6. Tüpoloogiad kalduvad ülearu patologiseerima ja juhivad tähelepanu kõrvale siin-ja-praegu toimuvalt. Rõhutatakse liialt normist kõrvalekaldeid. Norm aga on alati kokkuleppeline ja kujuteldav.
7. Mõned mõõdupuud kalduvad tugevalt meheliku maailma suunas, tasakaal mees- ja naispooluse vahel on kiivas.

Seega, tüpoloogiate kasutamine esindab terapeutilise spektri üht poolust, vastaspooluseks on individuaalsuse ja olevikuhetke rõhutamine. Vaja läheb mõlemat.
Iga teraapiasuund ja iga terapeut unikaalse isiksusena asetab end selles koosluses talle sobivaimasse kohta. Vastavalt sellele saavad kliendid-patsiendid valida siis enda isiksusele sobivaima lähenemise.

Wednesday, March 16, 2011

Psühhoteraapiate ülevaade

http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Psychotherapy
Siin asuvad kõikvõimalikud erinevad teraapiasuunad.

Tuesday, March 15, 2011

Psühhoteraapia kolm põhisuunda

(Koostatud Professionaalse Psühholoogia Erakooli õppematerjalide põhjal)

Suundi ei saa võrrelda hindamise seisukohast, sest nad täiendavad üksteist.
Ilmselt sobib üks või teine suund olenevalt isiksusest ja patoloogiast.

1. DÜNAAMILINE
Võtmemõiste - teatud enda (kl. seksuaalse) osa väljatõrjumine alateadvusesse.
Patoloogia - vajaduste konfliktid. Lapsepõlves tekkivaid libidoga seotud tunge ei teadvustata ja need jäävad alateadvusesse.
Ajafookus - subjektiivne minevik.
Raviaeg - pikaajaline (aastatepikkune) ja intensiivne.
Tervistumine - põhikonfliktide lahendamine e. ego võit id´i üle.
Muutumine - ahhaaelamus+lapsepõlve tundmaõppimine ja seeläbi enda mõistmine.
Terapeut - neutraalne tõlgendaja-peegeldaja.
Terapeudi mõju - kaudne, tunnetevaba või frustreeriv.
Terapeudi ülesanne - teadvustamata sisu esiletoomine.
Töövõtted - interpretatsioon, vabad assotsiatsioonid, ülekanne, vastupanu, unenägude ja kõneapsude analüüs.
Ravisuhe - meditsiiniline suhe: arst-patsient või vanem-laps suhted eeldavad selgepiirilist terapeutilist eellepingut. Raviks on olulisim ülekanne. Reaalsed inimlikud suhted välistatakse.
Omapära: vanim teraapiasuund, psühhoteraapiate "esiisa"; sügavus; konservatiivsus varieerub alakoolkondades.

2.KÄITUMUSLIK
Võtmemõiste - (anxiety) ärevus, rahutus, ängistus, mure.
Patoloogia - keskkonnast omandatud harjumused, mis takistavad või on tarbetud.
Ajafookus - objektiivne olevik.
Raviaeg - lühiajaline (30-40 tundi) ja mitteintensiivne.
Tervistumine - sümptomite e. ärevuse vähendamine ja/või kõrvaldamine.
Muutumine - otsene õppimine: uute käitumisviiside ja hoiakute harjutamine.
Terapeut - vormija-nõuandja.
Terapeudi mõju - otsene, avaldudes probleemilahenduses või tegevuses.
Terapeudi ülesanne - ümber kujundada ärevusest tekkivaid käitumisharjumusi.
Töövõtted - positiivne ja negatiivne kinnitus; uue harjumuse kujundamine; stiimuli suhtes tundlikkuse vähendamine.
Ravisuhe - koolisuhe: õpetaja-õpilane või vanem-laps suhted eeldavad selgepiirilist õppimiskokkulepet. Reaalsed suhted säilivad, kuid ravi jaoks pole see oluline.
Omapära: täpsus, konkreetsus; ei urgitse minevikus.
Keskendub väliselt nähtavatele sümptomitele, mitte süvapõhjustele.

3. ELAMUSLIK e. KOGEMUSLIK
Võtmemõisted- võõrandumine ja elamus (kogemus).
Patoloogia - eksistentsiaalne meeleheide, mina-kriisid. Seniseid võimalusi piiravad saatuselöögid; mina killustumine; minapildi mittevastavus elulistele kogemustele (ühildumise puudumine).
Ajafookus - fenomenoloogilisel hetkel. Isiklik ajalugu jäetakse kõrvale ja keskendutakse hetkele.
Raviaeg - lühiajaline (2-3 kuud) ja intensiivne.
Tervistumine - eneseteostus: mina kasv, autentsus, spontaansus, potentsiaali äratamine.
Muutumine - vahetu elamus, selle tunnetamine ja vahetu väljendamine.
Terapeut - suhtleja-tunnustaja.
Terapeudi mõju - valik on alati kliendil (v.a. siis kui see on teda või teisi kahjustav).
Terapeudi ülesanne - soodustada nii hingelist kui kehalist eneseväljendust mõlemale sobivas õhkkonnas.
Töövõtted - inimlik kohtumine: võrdväärne dialoog, eksperimendid, rollimängud, tunnete väljamängimine ja dramatiseerimine.
Äärmuslikus variandis on terapeut passiivne - kasutamata oma häält ja keha, kontrollib pigem pingeid. Mõju selle kaudu.
Ravisuhe - eksistentsiaalselt võrdne suhe: inimene-inimene või täiskasvanu-täiskasvanu tüüpi suhted eeldavad inimlikku kokkulepet, mis määrab lubatavuse piirid.
Raviks on olulisim võrdväärne aktsepteeriv suhe. Reaalsed inimlikud suhted säilivad ja need allutatakse raviülesandele.
Omapära: terviklik, humanistlik, avar. Oluline on mina kasv ja kontakt Selfiga (Ise e. kõrgem mina). Kuna keskendutakse hetkele, siis võivad sügaval isiklikus ajaloos peituvad olulised põhjused ja kalduvused märkamata jääda.

NÄITEID:
(keskendutud on individuaalteraapiatele ning välja on jäetud grupiteraapiad ja loometeraapiad)
Toodud on suund ja esimene või põhiesindaja.
Eestis levinumad suunad on toodud rasvases kirjas.

1. DÜNAAMILINE
Klassikaline psühhoanalüüs (Freud)
Analüütiline psühholoogia (Jung)
Individuaalpsühholoogia(Adler)
Ego analüüs (Klein)
Aktiivne analüütiline teraapia (Stekel)
Interpersonaalne psühhiaatria (Sullivan)
Lühiteraapia (Sifneos, Malan, Bellak)
Hüpnoanalüüs (Wolberg)

2. KÄITUMUSLIK (käitumis-kognitiivne)
Kognitiivne käitumisteraapia (Lazarus, Beck, Salkovskis)
Õpiteooriateraapia (Dollard)
Mudelõppe-teraapia (Bandura)
Sotsiaalõppe-teraapia (Rotter)
Enesekehtestamiseteraapia (Phillips)
Ratsionaal-emotiivne teraapia (Ellis)
Biotagasiside treening (Green)

3. ELAMUSLIK
Eksistentsianalüüs (Binswanger)
Logoteraapia (Frankl)
Kliendikeskne teraapia (Rogers)
Gestaltteraapia (Perls)
Elamusteraapia (Whitaker)
Bioenergeetiline analüüs (Lowen)
Struktuurianalüüs (Rolf)
Autogeenne treening (Luthe)
Transtsendentaalne meditatsioon (Maharishi)
Zen-budistlik teraapia (Watts)